Maavälist päritolu punane vihm Keralas
Viimasel ajal on mitmel pool Internetis[1,2] levinud uudis sellest, et 2001. aasta suvel Indias, Kerala piirkonnas sadanud punast värvi vihm võis sisaldada maavälist päritolu eluvorme. Uudis leidis kajastamist ka eestikeelses meedias[3], kuid kahjuks on antud lugu sisuliselt The Observer'is ilmunud artikli[1] plagiaat.
Kulutulena mööda Internetti liikunud uudis oli täpsemalt põhjustatud teatest, et Godfrey Louis'i ja A. Santhosh Kumar'i vastavateemaline teadusartikkel[4] tunnistati avaldamiskõlbulikuks eelretsenseeritavas teadusajakirjas Astrophysics and Space Science.
Aatomi liikmed kaevasid Arxiv'ist üles Astrophysics and Space Science's ilmuva teadusartikli ning veel kaks samade autorite poolt antud teemal kirjutatud teadusartiklit[5,6] ning üritasid oma vaese tudengimõistusega antud tekstidest aru saada.
Kõne all olevad punased vihmasajud algasid 2001. aasta 25. juulis, Changanassery linnas ning kordusid erinevates Kerala osades ligikaudu 2 kuu jooksul. Mikroskoobi all vaadeldi vihmavees punaseid osakesi läbimõõduga 4-10 mikromeetrit (üks mikromeeter, lühendatult μm, on võrdne 0,000 001 meetriga), mis sarnanesid mõningal määral bioloogilistele rakkudele. Punast vihma sadas korraga maksimaalselt paari ruutkilomeetri suurusel alal, kusjuures punase vihma ja tavalise vihma vaheline piir oli tihtipeale väga järsk, st kohast, kus sadas väga tugevalt punaseks värvunud vihma, kõigest mõne meetri kaugusel võis sadada juba tavalist, läbipaistvat vihma. Lisaks punast värvi vihmadele vaadeldi ka kollast värvi vihmasadusid ning on olemas ka kinnitamata teateid ka musta, rohelist ja halli värvi vihmadest. Ülalpooltoodu on leidnud kajastamist mitmetes ajaleheartiklites ning esitatud kokkuvõtlikult artiklis [4].
Esimese küsimusena, mis Aatomil arusaamatuks jäi, on vihmasadude sageduse analüüs. Artiklis [4] väidetakse, et 70% punaseid vihmasadusid toimus esimese 5 päeva jooksul (seejärel punaste vihmasadude sagedus vähenes). Samas on info värviliste vihmasadude esinemiste kohta kogutud enamjaolt kohalikes ajalehtedes ilmunud artiklitest. Täiesti mõeldav on see, et värviliste vihmade sagedus oli ka esimesele 5-le päevale järgnenud päevadel sama, kuid tegu oli siis ajakirjanike (ja ka kohalike elanike) jaoks vana uudisega ning lehed asusid juba uuemaid teemasid kajastama.
Artikli kohaselt on punaste vihmade pikaajalisus ja lokaliseeritus tingitud tõenäoliselt sellest, et punased osakesed on kuidagi sattunud atmosfääri ülakihtidesse, st tavapärastest vihmapilvedest tunduvalt kõrgemale. Selle argumentatsiooniga minnakse kaugemale, väites et punased osaksed pärinevad 25. juuli hommikul Maa atmosfääri sisenenud ning selles lagunenud asteroidilt. Jällegi on ainus seda hüpoteesi toetav tõend - paari Changanasserry elaniku poolt 25. juuli hommikul kuuldud tugev pauk - küllaltki nõrk.
Selge on see, et artikli [4,5,6] autorid pole bioloogid, veelgi enam, neil on võrdlemisi hägune arusaamine elementaarsetest mikrobioloogia ja biokeemia meetoditest. Sellega seoses kerkib üles küsimus autorite motiividest ja töö põhjalikkusest – ei oleks ju olnud keeruline konsulteerida mõne teemat paremini tundva inimesega (mikro-, molekulaarbioloogi või biokeemikuga). Hea küll, oletame, et autorid eeldasid, et elususe määramise töö peakski jääma mõnele vastava ala asjatundjale, kuid sellisel juhul oleks pidanud ka seda artiklis mainima ning mitte tegema äärmiselt julgeid oletusi kõnealuste objektide bioloogilise olemuse kohta. Säärane teguviis võis olla ka taotluslik kuid seda oleks saanud siiski oluliselt paremini esitada – hetkel võivad asjatundmatud isikud artiklit vägagi valesti tõlgendada (“ennäe, leitigi maaväline elu”) ning asjatundlikemal võib artikli autoritest küllaltki kehv mulje jääda, mis kahjuks kahandab oluliselt artikli usaldusväärsust.
Artiklis [4,6] toodud pildid on küll väga intrigeerivad. Transmissioonelektronmikroskoobiga (TEM) tehtud pildid meenutavad autoritele tõepoolest kohe vägisi bakterispoore ning skaneeriva elektronmikroskoobiga (SEM) tehtud pildid on jälle vägagi imetajate punaliblede moodi. Veelgi enam, kui viimatimainitud pildid kontekstist välja võtta, võiks päris kindlasti väita, et tegemist on pildiga vererakkudest.
Ebaharilik on osakeste mõõtmete suur varieeruvus - neljast kümne mikromeetrini [4]. Ühe liigi bakterispooridel harilikult sellist suuruseerinevst pole.
Minnes natuke konkreetsemaks - küsimusele “Kas need punased jublakad on siis elus või mitte?” vastaksid autorid, et “Me ei tea seda täpselt, kuna artikli põhjal on seda raske kui mitte võimatu öelda, aga väga suure tõenäosusega pole tegemist maavälist päritolu bioloogiliste objektidega.”
Ülalpooltoodu põhjendamiseks vaatleme esimesena objektide keemilist koostist. EDAX-röntgenanalüsaatori andmete [4] põhjal on objektide elemendiline koostis peamiselt süsinik (49,53%) ning hapnik (45,42%) (muid elemente, sh Na, Al, Si, Cl ja Fe, leidub oluliselt väiksemates kogustes), mis pealiskaudsel vaatlusel on küllaltki paljutõotav. Vaadeldes aga aineid, millest antud elemendid pärinevad – C allikaks on CaCO3 (kaltsiumkarbonaat, lubjakivi) ja O põhiallikaks on SiO2 (ränidioksiid, kvarts, liiva põhiline koostisosa) pole pilt enam nii roosiline. Tegemist on täiesti anorgaaniliste lihtainetega, millel ei pruugi eluga mingitki seost olla. Veelgi enam, teades objektide ainelist koostist on üldse väga raske väita et punased terakesed hetkel elus oleks. CaCO3 ja SiO2 võivad siiski tekkida ka orgaanilise ainese fossiliseerumisel ning need on ka tihtipeale paljude kestaga loomade/ainuraksete kesta peamised koostisosad, kuid sellisel juhul peaks summaarne aineline koostis olema ikkagi erinev.
Kui tegemist ongi fosiilidega oleks nende päritolu kahtlemata huvitav aga taolised objektid ei pea tingimata pärinema avakosmoses ning vaadeldud aineline koostis võib olla ka täiesti anorgaanilise tekkega.
CHN analüüsiga [4] saadi elementkoostiseks 43,03 % C, 4,43% H ja 1,84 % N, mis võiks põhimõtteliselt näidata proteiinide olemasolu kuid teades eelnevalt, et peaaegu kõik C pärineb kaltsiumkarbonaadist, ei klapi need andmed mitte. Ning et samuti pole ka lisatud detailset katse kirjeldust, võiks samahästi ka oletada, et H pärineb H2Ost, kuna preparaati ei kuivatatud piisavalt hästi ära vms.
Artiklites [4,5,6] otsiti ka nukleiinhapete (DNA, RNA) olemasolu kerakeses. Idee ise - nukleiinhapete otsimine - on antud olukorras küllaltki loomulik. Probleemiks on aga nukleiinhapete otsimisel rakendatud meetod - etiidiumbromiidi fluorestsensi test - mis ei suuda tuvastada väikeseid koguseid nukleiinhappeid. Samas on ammu kasutusel tunduvalt effektiivsemad ja tundlikumad testid - näiteks PCR - millega nukleiinhappeid otsida.
Tugevalt räägib nukleiinhapete olemasolu vastu veel ka fosfori puudumine objektides (eeldusel muidugi, et keemilised analüüsid tehti korrektselt). Fosfor on igasuguste nukleiinhapete oluline koostisosa ning seetõttu on ka teistsuguste nukleiinhapete (oletades, et maavälistel organismidel võib pärilikkusekandajaks olla mõni teistsugune nukleiinhape, mis ei kasuta DNAle omaseid nukleotiide) olemasolu kaunikesti vähetõenäoline.
Vaadeldavates artiklites ei ole proteiinide ja valkude määramiseks tehtud ühtegi tõsiseltvõetavat katset. Ksantoproteiidi test [4,5] ei ole otseselt mõeldud valkude vaid teatud aminohapetes olevate aromaatsete rühmade määramiseks ning selle tundlikkus on jällegi võrdlemisi madal. See, et tulemus oli positiivne, on tegelikult vägagi huvitav, aga kuna artiklit läbiv pealiskaudene lähenemine ei luba aimu saada katse üksikasjadest (igas korralikumas biokeemia ja molekulaarbioloogia alases artiklis peab katsete kohta olema üksikasjalikud kirjeldused – kasutatud ained, nende kontsentratsioonid, katsele kulunud aeg, detailne töö käik, detailsed tulemused; seda selleks, et vältida väärinterpretatsioone ning tuvastada eksimusi ning soovi korral katset mujal korrata- olgu meetod nii triviaalne kui tahes) siis ei saa ka katse usaldusvääruses kindel olla. Lisaks sellele võis proov ka mõne muu valgulise ollusega saastuda.
Järekordselt on proteiinide olemasolu kindlakstegemiseks teada tunduvalt paremaid meetodeid kui ariklite autorid kasutasid (nt biureeditest, mida geenitehnoloogid ja bioloogid üldjuhul 1. kursusel õpivad).
Autorite väitel “värvusid objektid, kui neid värviti mikroorganismide värvimiseks mõeldud värvidega, nagu näiteks kristallvioletiga, etiidiumbromiidiga ja metüülrohelisega, mis on tõenduseks, et objektides leidub värve siduvaid biomolekule.” [5] Kahjuks pole see aga tõend biomolekulide esinemisest – värvained on harilikult laetud molekulid, mis seonduvad vastaslaenguga molekuliga; laengut võib kanda küll nii polüsahhariid aga ka mõni anorgaaniline aine. Ning lisaks tuleb paksu kapsliga bakterirakke enne värvimist töödelda (mh ka need surmata) muidu nad ei värvu. Ja mida tähendab “paljude värvainetega nagu näiteks...” Kui tehti katseid, miks siis pole need dokumenteeritud? Vaid mõned “näited” ei kõla just väga usaldusväärselt.
Kokkuvõtlikult peaks oleks keemilisi teste pidanud tegema tunduvalt rohkem ja need täpselt dokuenteerima, enne kui teha oletusi objektide elusaine sisalduse kohta.
Üks väga huvitav ja vasuoluline osa artiklites räägib objektide paljunemisest. [5] Väidetud on, et objektid kasvavad paljudel substraatidel ning nende kasvutemperatuuri ulatus on samuti lai, ehkki kasvuoptimum on 300 C juures. Jällegi pole loetletud kõiki kasvusubstraate, vaid on toodud mõned üksikud näited.
Arusaamatuks jääb see, kuidas objekte loendati. Artiklites on selle öeldud suhteliselt vähe. Ühes kohas mainitakse, et uuriti proovi hägususe muutumist ning objektide arvu muutumist mikroskoobi all. Teises kohas on küll mainitud, et objektide loendamiseks kasutati loenduskambri meetodit [4] (loenduskamber on lihtsalt ruudustikuks jaotatud mikroskoobi alusklaas, millel visuaalselt loetakse rakud või objektid kokku) ning on alust eeldada, et käesoleval juhul kasutati sama meetodit, kuid jällegi on olulised katse üksikasjad, kuna meetodil on omad puudused – täpse info saamiseks on vaja loendada suurt hulka proove ning tingimata peab hiljem uuritud proov olema sama, mida uuriti enne paljundamist. Jällegi on artiklis puudu katse täpne kirjeldus. Kuna objekte “kasvatati” kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul[5], siis võis proovi hägustumist põhjustada ka mõni muu tegur kui objekide arvu kasvamine.
Kui objektid tõesti paljunevad, peab neil olema ka ainevahetus, vastasel korral võib nende arvu suurenemist seletada ainult väiksemateks osadeks lagunemisega. Ainevahetuse määramine mikroorganismikultuuris ei ole tänapäeval eriti keerukas - esimene ettejuhtuv mikrobioloog oleks võinud loetleda kümmneid ja kümmneid erinevaid meetodeid ainevahetuse aktiivsuse, keemilise väljundi ja paljude muude asjade määramiseks. Ainevahetuse olemasolu näitamine oleks tunduvalt suurendanud tõenäosust, et tegu on elusorganismidega, hoolimata nende kummalisest keemilisest koostisest ja muudest eelpoolmainitud probleemidest.
Lõpetuseks võib öelda, et isegi juhul kui tegu on maist päritolu fenomeniga, vajab see sellegipoolest edasisi uuringuid. Samas paistab antud artiklist selgelt välja see, et ühe eriala teadlased (Louis ja Kumar on mõlemad füüsikud) on tihtipeale väga halvasti kursis kõrvaleriala (biokeemia) standardmeetoditega. Aatom hoiab antud temaatikal ka edaspidi ilma peal.
Kasutatud kirjandus:
[1] Amelia Gentleman ja Robin McKie. Red rain could prove that aliens have landed. The Observer, 5. märts 2006
http://observer.guardian.co.uk/world/story/0,,1723913,00.html
[2] Alien Rain Over India. Slashdot, 6. märts 2006.
http://science.slashdot.org/article.pl?sid=06/03/06/1247207
[3] Kaivo Kopli. Tulnukad tulid punase vihmaga. EPL Online, 11. märts 2006
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=315250
[4] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. The red rain phenomenon of Kerala and its possible extraterrestrial origin. Arxiv: astro-ph/0601022. (Ilmub ajakirjas Astrophysics and Space Science.)
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0601022
[5] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. New biology of red rain extremophiles prove cometary panspermia. Arxiv: astro-ph/0312639.
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0312639
[6] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. Cometary panspermia explains the red rain of Kerala. Arxiv: astro-ph/0310120. (Artikkel esitatud avaldamiseks ajakirja Nature.)
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0310120
[7] Red rain in Kerala - Wikipedia, the free encyclopedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Red_rain_of_Kerala
Kulutulena mööda Internetti liikunud uudis oli täpsemalt põhjustatud teatest, et Godfrey Louis'i ja A. Santhosh Kumar'i vastavateemaline teadusartikkel[4] tunnistati avaldamiskõlbulikuks eelretsenseeritavas teadusajakirjas Astrophysics and Space Science.
Aatomi liikmed kaevasid Arxiv'ist üles Astrophysics and Space Science's ilmuva teadusartikli ning veel kaks samade autorite poolt antud teemal kirjutatud teadusartiklit[5,6] ning üritasid oma vaese tudengimõistusega antud tekstidest aru saada.
Kõne all olevad punased vihmasajud algasid 2001. aasta 25. juulis, Changanassery linnas ning kordusid erinevates Kerala osades ligikaudu 2 kuu jooksul. Mikroskoobi all vaadeldi vihmavees punaseid osakesi läbimõõduga 4-10 mikromeetrit (üks mikromeeter, lühendatult μm, on võrdne 0,000 001 meetriga), mis sarnanesid mõningal määral bioloogilistele rakkudele. Punast vihma sadas korraga maksimaalselt paari ruutkilomeetri suurusel alal, kusjuures punase vihma ja tavalise vihma vaheline piir oli tihtipeale väga järsk, st kohast, kus sadas väga tugevalt punaseks värvunud vihma, kõigest mõne meetri kaugusel võis sadada juba tavalist, läbipaistvat vihma. Lisaks punast värvi vihmadele vaadeldi ka kollast värvi vihmasadusid ning on olemas ka kinnitamata teateid ka musta, rohelist ja halli värvi vihmadest. Ülalpooltoodu on leidnud kajastamist mitmetes ajaleheartiklites ning esitatud kokkuvõtlikult artiklis [4].
Esimese küsimusena, mis Aatomil arusaamatuks jäi, on vihmasadude sageduse analüüs. Artiklis [4] väidetakse, et 70% punaseid vihmasadusid toimus esimese 5 päeva jooksul (seejärel punaste vihmasadude sagedus vähenes). Samas on info värviliste vihmasadude esinemiste kohta kogutud enamjaolt kohalikes ajalehtedes ilmunud artiklitest. Täiesti mõeldav on see, et värviliste vihmade sagedus oli ka esimesele 5-le päevale järgnenud päevadel sama, kuid tegu oli siis ajakirjanike (ja ka kohalike elanike) jaoks vana uudisega ning lehed asusid juba uuemaid teemasid kajastama.
Artikli kohaselt on punaste vihmade pikaajalisus ja lokaliseeritus tingitud tõenäoliselt sellest, et punased osakesed on kuidagi sattunud atmosfääri ülakihtidesse, st tavapärastest vihmapilvedest tunduvalt kõrgemale. Selle argumentatsiooniga minnakse kaugemale, väites et punased osaksed pärinevad 25. juuli hommikul Maa atmosfääri sisenenud ning selles lagunenud asteroidilt. Jällegi on ainus seda hüpoteesi toetav tõend - paari Changanasserry elaniku poolt 25. juuli hommikul kuuldud tugev pauk - küllaltki nõrk.
Selge on see, et artikli [4,5,6] autorid pole bioloogid, veelgi enam, neil on võrdlemisi hägune arusaamine elementaarsetest mikrobioloogia ja biokeemia meetoditest. Sellega seoses kerkib üles küsimus autorite motiividest ja töö põhjalikkusest – ei oleks ju olnud keeruline konsulteerida mõne teemat paremini tundva inimesega (mikro-, molekulaarbioloogi või biokeemikuga). Hea küll, oletame, et autorid eeldasid, et elususe määramise töö peakski jääma mõnele vastava ala asjatundjale, kuid sellisel juhul oleks pidanud ka seda artiklis mainima ning mitte tegema äärmiselt julgeid oletusi kõnealuste objektide bioloogilise olemuse kohta. Säärane teguviis võis olla ka taotluslik kuid seda oleks saanud siiski oluliselt paremini esitada – hetkel võivad asjatundmatud isikud artiklit vägagi valesti tõlgendada (“ennäe, leitigi maaväline elu”) ning asjatundlikemal võib artikli autoritest küllaltki kehv mulje jääda, mis kahjuks kahandab oluliselt artikli usaldusväärsust.
Artiklis [4,6] toodud pildid on küll väga intrigeerivad. Transmissioonelektronmikroskoobiga (TEM) tehtud pildid meenutavad autoritele tõepoolest kohe vägisi bakterispoore ning skaneeriva elektronmikroskoobiga (SEM) tehtud pildid on jälle vägagi imetajate punaliblede moodi. Veelgi enam, kui viimatimainitud pildid kontekstist välja võtta, võiks päris kindlasti väita, et tegemist on pildiga vererakkudest.
Ebaharilik on osakeste mõõtmete suur varieeruvus - neljast kümne mikromeetrini [4]. Ühe liigi bakterispooridel harilikult sellist suuruseerinevst pole.
Minnes natuke konkreetsemaks - küsimusele “Kas need punased jublakad on siis elus või mitte?” vastaksid autorid, et “Me ei tea seda täpselt, kuna artikli põhjal on seda raske kui mitte võimatu öelda, aga väga suure tõenäosusega pole tegemist maavälist päritolu bioloogiliste objektidega.”
Ülalpooltoodu põhjendamiseks vaatleme esimesena objektide keemilist koostist. EDAX-röntgenanalüsaatori andmete [4] põhjal on objektide elemendiline koostis peamiselt süsinik (49,53%) ning hapnik (45,42%) (muid elemente, sh Na, Al, Si, Cl ja Fe, leidub oluliselt väiksemates kogustes), mis pealiskaudsel vaatlusel on küllaltki paljutõotav. Vaadeldes aga aineid, millest antud elemendid pärinevad – C allikaks on CaCO3 (kaltsiumkarbonaat, lubjakivi) ja O põhiallikaks on SiO2 (ränidioksiid, kvarts, liiva põhiline koostisosa) pole pilt enam nii roosiline. Tegemist on täiesti anorgaaniliste lihtainetega, millel ei pruugi eluga mingitki seost olla. Veelgi enam, teades objektide ainelist koostist on üldse väga raske väita et punased terakesed hetkel elus oleks. CaCO3 ja SiO2 võivad siiski tekkida ka orgaanilise ainese fossiliseerumisel ning need on ka tihtipeale paljude kestaga loomade/ainuraksete kesta peamised koostisosad, kuid sellisel juhul peaks summaarne aineline koostis olema ikkagi erinev.
Kui tegemist ongi fosiilidega oleks nende päritolu kahtlemata huvitav aga taolised objektid ei pea tingimata pärinema avakosmoses ning vaadeldud aineline koostis võib olla ka täiesti anorgaanilise tekkega.
CHN analüüsiga [4] saadi elementkoostiseks 43,03 % C, 4,43% H ja 1,84 % N, mis võiks põhimõtteliselt näidata proteiinide olemasolu kuid teades eelnevalt, et peaaegu kõik C pärineb kaltsiumkarbonaadist, ei klapi need andmed mitte. Ning et samuti pole ka lisatud detailset katse kirjeldust, võiks samahästi ka oletada, et H pärineb H2Ost, kuna preparaati ei kuivatatud piisavalt hästi ära vms.
Artiklites [4,5,6] otsiti ka nukleiinhapete (DNA, RNA) olemasolu kerakeses. Idee ise - nukleiinhapete otsimine - on antud olukorras küllaltki loomulik. Probleemiks on aga nukleiinhapete otsimisel rakendatud meetod - etiidiumbromiidi fluorestsensi test - mis ei suuda tuvastada väikeseid koguseid nukleiinhappeid. Samas on ammu kasutusel tunduvalt effektiivsemad ja tundlikumad testid - näiteks PCR - millega nukleiinhappeid otsida.
Tugevalt räägib nukleiinhapete olemasolu vastu veel ka fosfori puudumine objektides (eeldusel muidugi, et keemilised analüüsid tehti korrektselt). Fosfor on igasuguste nukleiinhapete oluline koostisosa ning seetõttu on ka teistsuguste nukleiinhapete (oletades, et maavälistel organismidel võib pärilikkusekandajaks olla mõni teistsugune nukleiinhape, mis ei kasuta DNAle omaseid nukleotiide) olemasolu kaunikesti vähetõenäoline.
Vaadeldavates artiklites ei ole proteiinide ja valkude määramiseks tehtud ühtegi tõsiseltvõetavat katset. Ksantoproteiidi test [4,5] ei ole otseselt mõeldud valkude vaid teatud aminohapetes olevate aromaatsete rühmade määramiseks ning selle tundlikkus on jällegi võrdlemisi madal. See, et tulemus oli positiivne, on tegelikult vägagi huvitav, aga kuna artiklit läbiv pealiskaudene lähenemine ei luba aimu saada katse üksikasjadest (igas korralikumas biokeemia ja molekulaarbioloogia alases artiklis peab katsete kohta olema üksikasjalikud kirjeldused – kasutatud ained, nende kontsentratsioonid, katsele kulunud aeg, detailne töö käik, detailsed tulemused; seda selleks, et vältida väärinterpretatsioone ning tuvastada eksimusi ning soovi korral katset mujal korrata- olgu meetod nii triviaalne kui tahes) siis ei saa ka katse usaldusvääruses kindel olla. Lisaks sellele võis proov ka mõne muu valgulise ollusega saastuda.
Järekordselt on proteiinide olemasolu kindlakstegemiseks teada tunduvalt paremaid meetodeid kui ariklite autorid kasutasid (nt biureeditest, mida geenitehnoloogid ja bioloogid üldjuhul 1. kursusel õpivad).
Autorite väitel “värvusid objektid, kui neid värviti mikroorganismide värvimiseks mõeldud värvidega, nagu näiteks kristallvioletiga, etiidiumbromiidiga ja metüülrohelisega, mis on tõenduseks, et objektides leidub värve siduvaid biomolekule.” [5] Kahjuks pole see aga tõend biomolekulide esinemisest – värvained on harilikult laetud molekulid, mis seonduvad vastaslaenguga molekuliga; laengut võib kanda küll nii polüsahhariid aga ka mõni anorgaaniline aine. Ning lisaks tuleb paksu kapsliga bakterirakke enne värvimist töödelda (mh ka need surmata) muidu nad ei värvu. Ja mida tähendab “paljude värvainetega nagu näiteks...” Kui tehti katseid, miks siis pole need dokumenteeritud? Vaid mõned “näited” ei kõla just väga usaldusväärselt.
Kokkuvõtlikult peaks oleks keemilisi teste pidanud tegema tunduvalt rohkem ja need täpselt dokuenteerima, enne kui teha oletusi objektide elusaine sisalduse kohta.
Üks väga huvitav ja vasuoluline osa artiklites räägib objektide paljunemisest. [5] Väidetud on, et objektid kasvavad paljudel substraatidel ning nende kasvutemperatuuri ulatus on samuti lai, ehkki kasvuoptimum on 300 C juures. Jällegi pole loetletud kõiki kasvusubstraate, vaid on toodud mõned üksikud näited.
Arusaamatuks jääb see, kuidas objekte loendati. Artiklites on selle öeldud suhteliselt vähe. Ühes kohas mainitakse, et uuriti proovi hägususe muutumist ning objektide arvu muutumist mikroskoobi all. Teises kohas on küll mainitud, et objektide loendamiseks kasutati loenduskambri meetodit [4] (loenduskamber on lihtsalt ruudustikuks jaotatud mikroskoobi alusklaas, millel visuaalselt loetakse rakud või objektid kokku) ning on alust eeldada, et käesoleval juhul kasutati sama meetodit, kuid jällegi on olulised katse üksikasjad, kuna meetodil on omad puudused – täpse info saamiseks on vaja loendada suurt hulka proove ning tingimata peab hiljem uuritud proov olema sama, mida uuriti enne paljundamist. Jällegi on artiklis puudu katse täpne kirjeldus. Kuna objekte “kasvatati” kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul[5], siis võis proovi hägustumist põhjustada ka mõni muu tegur kui objekide arvu kasvamine.
Kui objektid tõesti paljunevad, peab neil olema ka ainevahetus, vastasel korral võib nende arvu suurenemist seletada ainult väiksemateks osadeks lagunemisega. Ainevahetuse määramine mikroorganismikultuuris ei ole tänapäeval eriti keerukas - esimene ettejuhtuv mikrobioloog oleks võinud loetleda kümmneid ja kümmneid erinevaid meetodeid ainevahetuse aktiivsuse, keemilise väljundi ja paljude muude asjade määramiseks. Ainevahetuse olemasolu näitamine oleks tunduvalt suurendanud tõenäosust, et tegu on elusorganismidega, hoolimata nende kummalisest keemilisest koostisest ja muudest eelpoolmainitud probleemidest.
Lõpetuseks võib öelda, et isegi juhul kui tegu on maist päritolu fenomeniga, vajab see sellegipoolest edasisi uuringuid. Samas paistab antud artiklist selgelt välja see, et ühe eriala teadlased (Louis ja Kumar on mõlemad füüsikud) on tihtipeale väga halvasti kursis kõrvaleriala (biokeemia) standardmeetoditega. Aatom hoiab antud temaatikal ka edaspidi ilma peal.
Kasutatud kirjandus:
[1] Amelia Gentleman ja Robin McKie. Red rain could prove that aliens have landed. The Observer, 5. märts 2006
http://observer.guardian.co.uk/world/story/0,,1723913,00.html
[2] Alien Rain Over India. Slashdot, 6. märts 2006.
http://science.slashdot.org/article.pl?sid=06/03/06/1247207
[3] Kaivo Kopli. Tulnukad tulid punase vihmaga. EPL Online, 11. märts 2006
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=315250
[4] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. The red rain phenomenon of Kerala and its possible extraterrestrial origin. Arxiv: astro-ph/0601022. (Ilmub ajakirjas Astrophysics and Space Science.)
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0601022
[5] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. New biology of red rain extremophiles prove cometary panspermia. Arxiv: astro-ph/0312639.
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0312639
[6] Godfrey Louis, A. Santhosh Kumar. Cometary panspermia explains the red rain of Kerala. Arxiv: astro-ph/0310120. (Artikkel esitatud avaldamiseks ajakirja Nature.)
http://arxiv.org/pdf/astro-ph/0310120
[7] Red rain in Kerala - Wikipedia, the free encyclopedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Red_rain_of_Kerala
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home